Seega on keeletoimetaja väga hea eesti kirjakeele asjatundja, kelle ülesanne on korrastada keelt kõigil selle tasanditel. Nagu kirjutas toimetaja ja tõlkija Triinu Tamm: “Keeletoimetaja teab, kuhu käib koma, kuhu võib käia koma ja kuhu kindlasti koma ei käi. Ta teab, kas lause lõpus on kõigepealt punkt ja siis jutumärgid või jutumärgid ja siis punkt. Ta teab, millal teeb lause hõlpsasti loetavaks ja paremini jälgitavaks koolon, millal semikoolon, millal mõttekriips. Ta teab, kas ümarsulgude sees on nurksulud või vastupidi. Muidugi teab ta ka seda, millal kasutada läbivat suurtähte, millal esisuurtähte, millal väikest esitähte. Muidugi ta teab, millal kirjutada sõnu kokku, millal lahku.” 

Keeletoimetaja amet nõuab teravat silma, keelereeglite tundmist, head keeletaju, täpsust, tähelepanelikkust, head keskendumisvõimet, uudishimulikkust, head infootsimise oskust ning laia silmaringi. Tihti tuleb nõu küsida ka teiste valdkondade spetsialistide käest, kui milleski kindel ei ole. Näiteks tuleb kirjutada arstile, kui ei tea, kas inglise atrial fibrillation on eesti keeles arteriaalne fibrillatsioon, vatsakeste fibrillatsioon, kodade virvendusarütmia või hoopis vatsakeste virvendusarütmia. Samuti tuleb ühendust võtta pesapalluritega, kui ei tea kindlalt, kas inglise keeles to first base on eesti keeles esimese pesa poole, esimesse pessa või esimesse baasi.